Karelus. Betoon asfalt plastmass.

 

(3. november 2017 kirjutatud)

Vabalthingavad vabavärsid


Karelus. Betoon asfalt plastmass.
Toimetas Piret Bristol.
Koostas (:)kivisildnik
mm nr 02/2017 värviline
DiPri
70lk.

Tuleb tunnistada, et ega ma kauplusest sedasamust kogu ei leidnud. Jälle avaldan tänu eelkõige
autorile, seejärel raamatukogu töötajaile, kes selle nähtavale kohale asetasid. Välimuselt
üsna kena raamat. Hakkas riiulist kohe silma, eristus oma kujunduselt, lihtsuses lihtsalt
on midagi.
Ega ma Karelusest suurt midagi ei teadnud varem, kuskil netisügavustes on ta nimi nagu vilksatanud,
kindlasti kuskil on ta üht-teist avaldanud ka, kuid nüüd on siis luuletused kaante vahel, seal, kus
nad olema peaksidki.
Mis siin ikka lisada. Mulle meeldis. On jah selline, et vähe masendusemaik on man, aga ei häirinud.
Luuletamine on üks eneseavaldamisvõimalus ja sedasi sellest aru proovingi saada. Jääb mulje, et see
maailm ei ole just Kareluse lemmik, aga kõike trotsides on elu isegi siin võimalik.
Mõni näide siis ka:

oma eelmises elus jõin liiga lahjat kohvi

oma eelmises elus
olin juhan liiv
armastasin mõistsin

teadsin kuidas kõik
nad on peagi valmis
mu pesemata
jalgu suudlema

praeguses elus olen
klienditeenindaja

mõnikord tunnen
luid ragisemas

oma elamata jäänud
elude raskuse all
(lk16)

liiga võõras
maa peal

liiga inimene
kosmoses

ära tee
endale liiga
(lk35)

Kujutle et enesearmastus
sünnitas kaosest maailma

kujutlusest saad sooja
kuniks külm hakkab

ühele lauale ei jagu
kahele ruumi end laiali laotada

purjus pea ei tea
kunagi juuste kainuse valu
(lk38)