Vladislav Koržets: "Laulud või nii".
(Kirjutatud 3. november 2016)
Õngemees luuleretkel
Vladislav Koržets:
"Laulud või nii".
Toimetaja Joel Sang.
Joonistus kaanel Mall Nukke.
Sõnavald, 2016.
52 lk.
Koržetsi puhul saab küll öelda, et tuntud ei ole mitte ainult tema nimi, vaid ka tema
nägu ja hääl ei ole sugugi võõrad. Hääl oli mul isegi nii palju meeles, et ma ei lugenudki
neid luuletusi enda häälega, minu peas hakkas hoopis Vladislavi hääl luuletusi
tsiteerima. Kõikide tekstidega nii ei olnud, need, mis on juba lauludena tuntud, hakkasid
mängima lauludena, ja nii see luulekogu loetud sai.
Ega ma ei mäleta palju sellist aega, kui meenuks, et ma veel ei olnud kuulnud tema nime või
näinud teda TV ekraanilt. Ta oleks nagu kogu aeg olemas olnud, kuskil kastemärjas rohus
vaikselt toimetanud.
Ühes saates Koržets rääkis, et kirjutas veel ajakirjale Pikker nupukesi. Ei mäleta, et
ma just tema tekste oleks sealt lugenud, olin siis alles mähkmetes, kui Pikker ilmus, aga
need kaanepildid on küll Pikrist meelde jäänud, kus Ameerika lipust tehtud silindrit kandev
mees pidi kindlasti käes hoidma pomme või pommi seljas sõitma.
Kui nüüd mälulinti veel tagasi kerida, siis peaks olema Koržetsi esimene etteaste ekraanil
tehtud filmis "Viini postmark", kus ta kodust ära põgeneb ja veoauto kastis maailma avastama läheb.
Maailma on ta nüüd üksjagu juba avastanud, tekste eluteelt on kogunenud, lauludena on need samuti
tuntuks saanud, nii et osa loomingut kaante vahele saada oligi ainuõige otsus. Ainuõige just
seepärast, et laul on ilus asi kuulata küll, kui muusik vabastab muusika instrumendist ja
laulja lisab vokaali, kuid see harras õhuvõnkumine kestab ainult üürikest aega, peagi muusika
lakkab, kui ei tule kogu aeg uuesti peale. Paberkandjal saab seevastu tekste lugeda millal tahes,
äratada read ellu just siis, kui hetk on õige. Sestap aitabki trükitud tekst tõusta ka
selle maa keeles kirjutavatel autoritel endale kohta otsima igavikku.
Kui juba keele peale teema läks, siis üks õige luuletaja ikka ilma keeleta ei saa. Keel
on luuletajale midagi enamat kui grammatika. Luuletaja lausa elab keeles, laiendab tajupiire
keele abil, avastab maailma, iseend, teisi, ja seda kõike just keele vahendusel. Nii on ka Koržets
pühendanud eesti keelele ühe luuletuse, millest toon siin ära viimase salmi.
Keeles ja meeles
...
Kuni olen omas meeles,
kuni keel veel püsib meeles,
kõik mis on ja mida pole,
igas mõttes, igas meeles
on mu meeles eesti keeles.
(lk 5. 2010)
Kui Pikri päevil võis Koržets olla pulli- ja naljamees, siis siin raamatus on tegu märksa
tõsisema mehega, kes ei pelga luuletajale sellist head omadust, nimelt - olla uudishimulik.
Tundub, et algimpulsid kirjutamiseks oleks sündinud justkui mitteteadmise painest, avastamistungist.
Mõistagi on huvi sageli suunatud eksistentsialismile, kuid ka loodusele. Üks võimalus, mida Koržets
ka tihti kasutab, et ümbritsevat mõista ja mõtestada, on küsimine. Luuletus ise on sellisel juhul
juba arutlevat laadi vastus kui tõdemus.
Hingamisi
...
On elus hetki, millal kuuleb kõik mus -
mu kõrv ja karv ja iga asi,
mismoodi kogu maailm, kõik see kõiksus,
kesk hangumisi püsib hingamisi.
(lk 6. Sügis, 2014)
Kas tullakse või minnakse
...
Siin ilmas lihtsalt ollakse, sel pole vahet -
siin ilmas lihtsalt ollakse, kui piisab tahet.
Siin ilmas lihtsalt ollakse, kui selleks tarmu,
ja nagu soola supi sees on olemises armu.
(lk 7. 1977-2016)
Esineb küll ühesalmilisi lühiluuletusi, kuid teistest üks erinevamaid on kindlasti "Jõuluhaiku",
kus vastandatakse olmet religiooniga looduse taustal.
Jõuluhaiku
Argipäev Eestis või kirikupüha -
mets aina mühiseb.
(lk 8. 2008)
Väike irooniline kõrvalops buumipohmellile.
Hüvast elust lolliks läinud
Olen käinud, olen näinud,
olen võinud, olen teinud,
olen mees, kes võis ja mees,
käsipidi kullas, ainult -
hüvast elust lolliks läinud.
(lk. 13. 23.12. 2008)
Väikese slepina oleks võinud kaane vahel olla ka CD plaat (Kahemehesaag), millel Riho Sibul
mängib ja laulab Koržetsi tekste, just. Kuid ka nii, nagu on, saab öelda, et on ilmunud hää
valikkogu luuletusi aastatest 1977-2016.
Kuna kõige enam on Koržets siiski tuntud kalamehena - tegelikult tuleb
tal ka luuletamine hästi välja - ,ei saa jätta mainimata tõika, et tänane
kommentaar on lisatud just neljapäeval, mis oli, on ja jääb kalapäevaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar