Silvia Urgas: „Siht/koht“
(30, setdember 2016)
Nukruseta nostalgiaSilvia Urgas: „Siht/koht“
Toimetanud Helena Läks
Kujundanud Martin Veismann
Elusamus, 2015
44 lk.
Tundub, et SU on juba esimese raamatuga lugejate poolehoiu võitnud. Mis siin salata, meeldib ka mulle, sest tal on olemas see, mis luuletajale tarvilik - keel.
Kimp arutlevas laadis luuletusi võikski olla kõige lühem nimetus lisaks olemasolevale arvustuste hulgale. Silvia kulgeb kursil Haapsalu-Tartu, ja kõik, mis ta
nägi, tajus värssi vermitud ka sai. Niipalju, kui internetist lugedes teada sain, plaanib ta edasi liikuda kursil Tartu-Tallinn, võib-olla ka kunagi jõuda New-Yorki, nii et: tuult tiibadesse!
Pikima pealkirjaga lühim silma jäänud vabavärss.
all the very best of us
string ourselves up for love
kõige rahulikum luuletus
ei läinud kodust välja
ja lõppes iseenda alguses
just seetõttu armastan
teda üle kõige
(lk 30)
Ja üks kõige pikemaid luuletusi, mis on ühtlasi ka mu lemminguid, olgu
siinkohal täismahus ära toodud. Eks osati räägib seegi sihist kui kohast,
mis on kuskil kauguste taga.
ur gas
eesti sõltub 100% vene gaasist
ja esmakordselt oma elu kolmandas dekaadis
olen ma vahetanud 80ndate paneelid
(mille radikad surisevad jumala armust
oktoobrist aprillini
kes kütab keskkütet?
suur punane korsten
ma olen kolm ja näen teda toaaknast
liiga suur et päriselt
siin linnas olemas olla
kui mind ta jalamile viiakse
olen pettunud
sest katlamaja on metsloom
mitte lagunenud tellistest torn)
ja metsi põletavad lobudikud
(puust oled sa tehtud
ja puud pead sa ka sööma
mina ei oska sind kütta
põline paneelipliks
tuba tahma täis
ronimas veebruarikuus katusele
et natukenegi hingata saaks
olles kahevahel kas sellest
et peaaegu vannitoa põlema panin
saaks hea baariveste või mitte)
gaasiküttega korteri vastu
siin ma nüüd olen
uimastatud augustikuust
ja sa oled selline maja
kes mulle meeldib
väärikas ja sõltuv
kõrgete lagedega
ja radikas läheb nii kergelt soojaks
et tunnen soovi emmata
neid maa-aluseid torusid
agressiivsest naaberriigist
ja kui gaas keeratakse kinni
kui tulevad sanktsioonid
või sõda
või mõlemad
ei jää ma seal ellu
ma pean minema metsa
kust tulid mu esivanemad
kui ilus on see hajaasustusega maa
ma võtan mehe ja me läheme metsa
mõnda hirmul rootslaste hüljatud suvilasse
ja mu mees kütib toiduks metsloomi
see on tõeline keskküte
kui põdranahk meid talvel soojas hoiab
aga kui me lapsi saame
kasvatan ma neid nii
et nad oleksid alati õigluse poolt
ja julgeksid seda ka välja öelda
aga metsas ei kutsuta kunagi asju õigete nimedega
võsavillem võib sind kuulda
seepärast veel kord refrään:
sa oled selline maja kes mulle meeldib
elamas piiripealset elu piiriäärses riigis
ma loodan et talv tuleb soe
(lk 36-37)
Kommentaarid
Postita kommentaar