Silvia Urgas: „Siht/koht“





(30, setdember 2016)

Nukruseta nostalgia

Silvia Urgas: „Siht/koht“
Toimetanud Helena Läks
Kujundanud Martin Veismann
Elusamus, 2015
44 lk.

Tundub, et SU on juba esimese raamatuga lugejate poolehoiu võitnud. Mis siin salata, meeldib ka mulle, sest tal on olemas see, mis luuletajale tarvilik - keel.
Kimp arutlevas laadis luuletusi võikski olla kõige lühem nimetus lisaks olemasolevale arvustuste hulgale. Silvia kulgeb kursil Haapsalu-Tartu, ja kõik, mis ta
nägi, tajus värssi vermitud ka sai. Niipalju, kui internetist lugedes teada sain, plaanib ta edasi liikuda kursil Tartu-Tallinn, võib-olla ka kunagi jõuda New-Yorki, nii et: tuult tiibadesse!


Pikima pealkirjaga lühim silma jäänud vabavärss.

all the very best of us
string ourselves up for love

kõige rahulikum luuletus
ei läinud kodust välja
ja lõppes iseenda alguses
just seetõttu armastan
teda üle kõige
(lk 30)

Ja üks kõige pikemaid luuletusi, mis on ühtlasi ka mu lemminguid, olgu
siinkohal täismahus ära toodud. Eks osati räägib seegi sihist kui kohast,
mis on kuskil kauguste taga.

ur gas

eesti sõltub 100% vene gaasist

ja esmakordselt oma elu kolmandas dekaadis
olen ma vahetanud 80ndate paneelid

(mille radikad surisevad jumala armust
oktoobrist aprillini
kes kütab keskkütet?
suur punane korsten
ma olen kolm ja näen teda toaaknast
liiga suur et päriselt
siin linnas olemas olla
kui mind ta jalamile viiakse
olen pettunud
sest katlamaja on metsloom
mitte lagunenud tellistest torn)

ja metsi põletavad lobudikud

(puust oled sa tehtud
ja puud pead sa ka sööma
mina ei oska sind kütta
põline paneelipliks
tuba tahma täis
ronimas veebruarikuus katusele
et natukenegi hingata saaks
olles kahevahel kas sellest
et peaaegu vannitoa põlema panin
saaks hea baariveste või mitte)

gaasiküttega korteri vastu

siin ma nüüd olen
uimastatud augustikuust
ja sa oled selline maja
kes mulle meeldib
väärikas ja sõltuv
kõrgete lagedega
ja radikas läheb nii kergelt soojaks
et tunnen soovi emmata
neid maa-aluseid torusid
agressiivsest naaberriigist

ja kui gaas keeratakse kinni

kui tulevad sanktsioonid
või sõda
või mõlemad
ei jää ma seal ellu
ma pean minema metsa
kust tulid mu esivanemad

kui ilus on see hajaasustusega maa
ma võtan mehe ja me läheme metsa
mõnda hirmul rootslaste hüljatud suvilasse
ja mu mees kütib toiduks metsloomi
see on tõeline keskküte
kui põdranahk meid talvel soojas hoiab

aga kui me lapsi saame
kasvatan ma neid nii
et nad oleksid alati õigluse poolt
ja julgeksid seda ka välja öelda

aga metsas ei kutsuta kunagi asju õigete nimedega
võsavillem võib sind kuulda

seepärast veel kord refrään:

sa oled selline maja kes mulle meeldib
elamas piiripealset elu piiriäärses riigis

ma loodan et talv tuleb soe

(lk 36-37)








Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Gustav Suits. Elu Tuli.

Kujutis
  Eelrevolutsioon Gustav Suits. Elu Tuli. Eesti Raamat. 1984. 104 lk.   Ühte laulu tahaks laulda, ühteainukest: mis kui vägev merelaene kerkiks südamest.   Nõnda kirjutas rohkem kui sada aastat tagasi Gustav Suits (1883 – 1956), kui ta gümnasistina avaldas oma esimese luulekogu. Valisin need värsid välja just seetõttu, et siin on olemas põhiline, mis kogule tooni annab. Lühidalt on siis tegemist luulekoguga, mida annab eritleda ka sõnadega: väga julge ja uljas, kohati suurustlev, idealistlik, paatoslik ning üleskutsuv. Kahtlemata oli Suits mõjutatud ühiskonna käärimistest, sest aasta 1905 oma veriste sündmustega oli ukse ees. Loomulikult pani ümberringi toimuv rahva saatusele kaasa elama.   Lugeda oli natukene imelik, sest ikkagi eesti kirjanduse käilakuju, mis nüüd mina, aga harjumine tuli üsna kiiresti. Vanade luulekogudega kohtumine ongi selline, nagu satuks kuskile muuseumi jalutama, vaatad üht ja imetled teist väljapantut, ühes ruumis on mõ...
Lisateave

Heljo Mänd. Emamaa ja Isajõgi.

Kujutis
  (Postitus, mis sai kirjutatud 30. septemberil 2016) Heljo Mänd Emamaa ja Isajõgi Faatum 2006 223 lk. Lasteluule on lasteluule. Mina usun küll, et igas inimeses on natukenegi last, olgu ta ükskõik kui vana. Lugeda ei ole küll kunagi hilja. Eks Heljo on varem ka kirjutanud luuletusi, aga ma ei ole väga palju neid lugenud. Täheke muidugi käis kunagi kodus, kui seal midagi ilmus, võisin lugeda, aga kes seda enam mäletab, see oli ju eelmisel sajandil. Pisut meenub Mõmmi Aabitsa saade, seda sai ikka vaadatud. Kuid "Emamaa ja isajõgi" tundub küll olevat kirjutataud kerge autoripoolse moraalitsev-pedagoogilise näpuvibutuse saatel, õige lähenemine. Loomulikult leiab veel loodusluulet, aastaaegada värsistusi ja palju muudki. Raamatut ilmestavad veel Maite-Margit Kotta teemakohased illustratsioonid. Üldiselt on selline heatuju raamat. Valisin neli luuletust välja, tundusid kuidagi erilised. Tähed Lumehelbed, lumetähed, rohuliblede unetähed laulavad maale talveund. Langeb lund. Tähelun...
Lisateave

Vladislav Koržets: "Laulud või nii".

Kujutis
 (Kirjutatud 3. november 2016) Õngemees luuleretkel Vladislav Koržets: "Laulud või nii". Toimetaja Joel Sang. Joonistus kaanel Mall Nukke. Sõnavald, 2016. 52 lk. Koržetsi puhul saab küll öelda, et tuntud ei ole mitte ainult tema nimi, vaid ka tema nägu ja hääl ei ole sugugi võõrad. Hääl oli mul isegi nii palju meeles, et ma ei lugenudki neid luuletusi enda häälega, minu peas hakkas hoopis Vladislavi hääl luuletusi tsiteerima. Kõikide tekstidega nii ei olnud, need, mis on juba lauludena tuntud, hakkasid mängima lauludena, ja nii see luulekogu loetud sai. Ega ma ei mäleta palju sellist aega, kui meenuks, et ma veel ei olnud kuulnud tema nime või näinud teda TV ekraanilt. Ta oleks nagu kogu aeg olemas olnud, kuskil kastemärjas rohus vaikselt toimetanud. Ühes saates Koržets rääkis, et kirjutas veel ajakirjale Pikker nupukesi. Ei mäleta, et ma just tema tekste oleks sealt lugenud, olin siis alles mähkmetes, kui Pikker ilmus, aga need kaanepildid on küll Pikrist meelde jäänud, kus ...
Lisateave